Rõngu alevik, mis on tekkinud kirikukülana 19. sajandi lõpul, jääb Tartu-Valga ja Otepää-Pikasilla maanteede ristumispaika, mille lähedalt hargneb tee Randu. Küla kohta on esmateated aastast 1582 (Ryngien).

Alevikust 2 km loodes asuva Rõngu vasallilinnuse (Ringen) ehitusajaks loetakse 14. sajandit, mistõttu nii Rõngust kui siin asunud Suure-Rõngu mõisast on varemgi kirjutatud. Et Rõngu asus vanade sõjateede ääres,  said nii küla kui vasallilinnus sõdades, eriti aga Liivi ja Põhjasõjas  rängalt kannatada. Aastail 1224 -1558 kuulus Rõngu Tartu piiskopkonda, hiljem oli siin jesuiitide mõjupiirkond. Ägedad lahingud Rõngu lähistel toimusid ka Vabadussõja ja II maailmasõja ajal.

Vanim ehitis ja Lõuna-Eesti ainus ühelööviline kirik on Rõngu kirik. See on rajatud 1413. a., praeguse ilme on saanud ümberehitusega 1901. a. Tähelepanu väärivad altarimaal (1901), kell (1799), orel (1874),  vitraazid  (1900, Riia meistrite töö). Sajandi eest oli Rõngu kiriku  eestseisjaks kuulus maadeuurija Alexander Theodor Middendorff.

Rõngu pastoraat on hooneterohke kirikumõisa ansambel, mida ümbritseb väike vabakujunduslik park. Kirikumõisas sündis baltisaksa haritlane Ludwig Wilhelm Moritz  (1770-1830), kes oli aastail 1817-1822 Tartu ülikooli eesti keele lektor.

Aleviku keskel teeristil väikese pargikese juures asub kunagine  kuulus Rõngu nn. kõver kõrts. Kahjuks on selle tiibehitised lammutatud. 1988. a. valmis siin kauplus-söökla. Rõngu tehase kontori kohal asunud Rõngu kirikumõisa koolis töötas aastail 1690-1693 esimene eesti soost kooliõpetaja Ignati Jaak.

Rõngu kihelkonnakool (asut. 1844) sai aleviku kirdeserval uue hoone 1875. a. Selles on õppinud helilooja Aleksander Läte,  puhkpilliorkestrite juht Leopold Vigla, luuletaja Peeter Grünfeldt jt.  Hoone hävis tules 1983. a.

Aleviku põhjaserval kõrguval moreenseljakul, uue koolimaja juures  asuval Hiugemäel on muistne hiis ja kalmekoht ning kultuuriloost tuntud  Rõngu krahvi C. Manteuffeli matusekoht. Muistenditega seotud  sajandivanuses parkmetsas ürgoru veerul on peetud rahvalikke üritusi.

Allikas: kodukant.weebly.com